Eesti riigikaitseline areng

EESTI

RIIGIKAITSELINE ARENG

Eesti riigikaitseline areng

Eesti sõjaline riigikaitse on alates taasiseseisvumisest teinud läbi tohutu arengu, mille ulatust ja mõju saab iseloomustada ka erinevate objektiivsete mõõdikute kaudu.

Kõige laiemalt tuntud mõõdik on 2% – riigikaitsekulutuste suhe sisemajanduse koguproduktiga. Kuid rahalised kulutused pole riigikaitse tegevuste ainus mõõdupuu.

Kaitsevõime arengut kirjeldavad mõõdikud näitavad nii üldist arengut kui ka kitsamate valdkondade evolutsiooni, piltlikustamaks sõjalise riigikaitse ajalugu ja tänast olukorda. Riigikaitsearengu erinevad mõõdikud näitavad, kuidas edeneb tegevväelaste ja reservistide väljaõpe, millise relvastuse hankimisse või taristu loomisesse panustatakse, kui suur on Eesti Kaitseväe panus rahvusvahelistes missioonides ning milline on ühiskonna kaitsetahe tervikuna.

Käesoleval veebilehel on erinevatel skaaladel peamiselt kaks võimalikku alguspunkti: kas 1998. aasta ehk seis 20+ aastat tagasi või NATO-ga liitumine 2004. aastal. Tühjad andmeväljad tähendavad, et vastava aasta osas ei kogutud veel andmeid, toonane mõõdik pole üksüheselt võrdlusesse ülekantav või esineb muu piirav asjaolu, mille tõttu ei saa selle aasta osas konkreetset näitajat kuvada.